Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine
range stiili suhtes. Juba 1681. aastal mõistis John Worlidge oma teoses The Art of
Gardening hukka parterite istutamise selgitades, et see on välja tõrjunud paljude
imekaunite taimede kasvatamise.31
Küll aga ei olnud 1720. ja 1730. aastatel toimunud muudatused tulenenud ainuüksi
inglaste soovist teha lõpp Prantsuse kossapärase stiiliga. Juba 17. sajandi Itaalias võis
kohata mõtet koostöötamist loodusega, kuigi seal oli vabakujundlik stiil kombineeritud
geomeetriaga. Naturalismi soovi innustas klassikalise Rooma ideoloogia, mis rõhutas
tagasipöördumist pastoraalse maaelu juurde.32
4
31 Hobhouse, lk 207
32 Ibid., lk 209
11
Kokkuvõte
Versailles’ park esindab barokiajastu arhitektuurilist parki, mis saavutas oma arengu
kõrgpunkti Prantsusmaal. See park ei ole ainuüksi gigantne ja naudingutpakkuv, kuid