Venemaa 18. - 19 . sajandil
Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Ühe ringkonna keskuseks sai
1802. aastal taas avatud Tartu Ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi:ülikool,
gümnaasium(kubermagulinnades), kreiskool(maakondades- ehk kreisilinnades), ja kihelkonnakool.
Algul oli vabatahtlik pärast aga kohustuslik. 1803.aastal võeti vatsu ukaas vabade maaharijate
kohta,selle alusel võisid talupojad mõisnikega kokkuleppele jõudes end pärisorjusest vabaks osta,
kuid vabaksostu tulemus ja tagasihoidlikuks. Palju mõisnikud olid vabaks ostu vastu ja kindlasti
nappis talupoegadel ka raha, et end ise vabaks osta. 1810. aastal purustas Aleksander I Napoleoni
väed. Troonile tõustes kavandas ja aadlike surve tulemusel ei saanud kõike täide viia. Ta jäi
paljudele bojaardidele jalgu. 1918. toodi Aleksandri kirst Sankt-Peterburgi ja kui avati kirstu kaas
siis polnud seal Aleksandrit sees. Ja siiamaani on Aleksandri I surm jäänud saladuseks.