Rooma ühiskond ja seisused
lihtrahva enamiku moodustastid linnade kästiöölised ja maal
elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka
proletaaride e. varatute linnaelanike hulk. Eriti palju oli neid keisririigi pealinnas
Roomas. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Juba vabariigi lõpuperioodil hakati
proletaaridele riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai selle korraldamisest
Rooma linnavõimude üks tähtsaimaid ülesandeid.
Vabakslastud olid end kas vabaksostnud või vabakslastud orjad. Vabakslastud said
kohe rooma kodanikeks, kuid jäid tavaliselt kliendina oma isandaga seotuks. Mõnedest
vabakslastutest said väga mõjukad ja rikkad inimesed, mõned jõudsid isegi keisri
usaldusalusteks.
Orjad täitsid Rooma ühiskonnas väga tähtsat rolli, kuna Rooma oli väga orjanduslik
ühiskond. Orjad ollid pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest, nende seas oli nii kõrgelt
haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid
annaabi.ee 
