Bütsantsi kultuur
galeeridele sõudjateks. Kergem oli ametit oskavate orjade elu riiklikes töökodades.
Eraorje kasutati maal põlluharijatena või karjastena ja linnades teenijate-koduorjadena. Selle aja
ühiskonnas määras orjade rohkus isanda jõukuse ja positsiooni. Peremehe nõusolekul võisid
ettevaatlikumad orjad avada oma käsitöökoja või väikese kaupluse, kuigi suur osa läks tulust
orjapidajale, sai ori nõnda koguda raha enda vabaksostmiseks. Orjade pidamine oli kõigile
loomulik, mida ainult küll ristiusu kirik taunis, aga ei keelanud. Ebakõlbeliseks peeti pidada orjana
kaasmaalast, kes oli veel ka kristlane. Orjade vabastamist hakkasid toetama riik, sest said nii uusi
maksumaksjaid ja sõjamehi ja õigeusu kirik, sest nõnda said uusi koguduseliikmeid ja munki.
Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid, aga kui selline ori võttis vastu ristiusu või avaldas
soovi astuda keisri sõjaväkke, sai ta vabaks meheks. Alates 1095
annaabi.ee 
