Eesti kultuurilugu
Sealjuures pidi kütt ise kangem olema, võtma appi kõik aastasadade jooksul kogunenud ja
põlvestpõlve edasi antud tarkused. Möödunud sajandi jahimehel oli lisaks püssile kaasas ka
jahinuga ning puusa peal tapper. Mõnelpool tarvitati ka käksi või oda. Seega sarnanes sada aastat
tagasi kütt veel suuresti oma muistse esivanemaga ning meil on võimalus näha esemeid, mille
ajalugu on pikem, kui seda esmapilgul arvatagi oskaks.
Seoses talumaade vabaksostmisega laienesid ka jahiõigused. Hakati moodustama jahiseltse ning
küttimine võttis pikkamööda oma tänapäevase kuju. Pärast Vabadussõda algas aktiivsem võitlus
salaküttimise vastu, jahindusele anti organisatoorne alus. Püssid ilmusid laiemalt kasutusele
Rootsi ajal. Neid sattus rahva kätte sõdades, kuid külasepad valmistasid neid ka ise. Möödunud
sajandi teisel poolel surutakse tulelukuga püssid välja nn. eestlaetavate jahipüsside poolt. Püss oli
annaabi.ee 
