KASVATUSE KLASSIKA
isikuvabadusest. Loobuti igasugustest koolireeglitest, õpetajad olid lastega võrdses asendis,
suhtlus oli mitteametlik, koolis ei olnud tasu ega karistust. Vabad koolid tekkisid tavaliselt
väikestes kohtades, kus lähiümbrusel, kommuunil, oli koolielus tähtis roll. Vanemad kaasati
kooliellu ning õpilaste ühesugune asend koolis ja kommuunis pidi neile õpetama
demokraatiat. Vabad koolid vastandusid avalikult riiklikele koolidele.
Vabakoolidel ei olnud selget kasvatusfilosoofiat. Neid analüüsides saab rääkida sellest, mille
vastu nad olid. Õpetaja jaoks oli lihtne mall, mille järgi sai eristada "pahad asjad" "headest
asjadest". Teadus (teadmine), autoriteet ja korrareeglid - neist tuli hoiduda, sest pole olemas
sellist teadmist (teadust), mida kõigile tingimata vaja on. Kuna laps õpib kogu ümbrusest, kus
ta elab (elust enesest), siis tuli hoolt kanda õppimisümbruse eest, mitte aga õpetuse sisu ja
viiside eest