3 Radiaatori välispinnalt kandub soojus ümbritsevale õhule ning ruumi seintele konvektiivse ja kiirgussoojusülekande teel. Soojusülekandetegur 2 on konvektiivse ja kiirgussoojusülekande tegurite summa. Radiaatori seina küllalt kõrge temperatuuri tõttu moodustab selle soojusülekandeprotsessi märgatava osa kiirgussoojusülekanne. Konvektiivne soojusülekanne toimub õhu vabal liikumisel mööda radiaatori pinda (vabakonvektsioon) 2 10 12 W/(m2K). Töö käik Radiaatori viidi tööolukorda anuma 6 asetamisega kondensaaditoru alla, kondensaadikraani 7 ja auruventiili 10 avamisega. Jälgiti pidevalt auru rõhku enne radiaatorit manomeetri järgi, reguleeriti ventiili 10 abil rõhku nii, et rõhk oleks kogu katse jooksul püsiv. Kui kondensaaditorust hakkas tulema auru, reguleerisiti kondensaadikraani nii, et kondensaadi nivoo väljavoolutoru klaasis oleks pidevalt nähtaval
4). Millistesse klassidesse jaotab EPN ruumid soojusolukorra järgi? I - 22 ±1°c ja õhuvahetus 1,0 l/sm² (liitrit sekundis ühe põranda m² kohta); II- 22 ± 2°c, õv 0,75 (vist?) l/sm²; III- 22 ±3°c, õv 0,5 l/sm². Külm ruum: alla 7 kraadi; Poolsoe: 5-17; Soe 20-24; Kuum ruum (saun). 5). Vaba- ja sundkonvektsioon. Laminaarne ja turbulentne õhu voolamine. Laminaarne õhu voolamine- piirikihi molekulide aeglane voolamine. Turbulentne- valise õhukihi põõristesse sattumine Vabakonvektsioon- põhjustatud temperatuuride erinevusest vaba pinna ja gaasilise pinna vahel. Sundkonvektsioon- põhjustatud mingi valise ärritaja poolt. Näiteks tuul, ventilator jne 6). Kas massiiv- või kergseina puhul peaks talve arvutusliku välisõhu temperatuuri võtma madalamaks? Kergseinte puhul on temp. langust tunda 1 päeva möödudes, massiivse seina puhul võtab see 5 päeva aega, seega võib arvutusliku talvetemp.-I võtta väiksemaks massiivsel. 7)
2 Biot' arv: Bi = 10.Konvektiivne soojuslevi tasapinnalise seina ääres. Konvektiivne soojusülekanne on soojuse leviku viis, mis tekib teatava soojusesisaldusega vedeliku- või gaasiosakeste edasiliikumise ja segunemise tulemusel. Newton-Richmanni valem q = t W/m2 1) Sundkonvektsioon mõjuvad välised jõud 2) Vabakonvektsioon raskusjõu väljas tiheduse vahe tõttu 3) Segakonvektsioon - mõlemad 11.Hüdrodünaamilise ja termilise piirikihi mõiste. Hüdrodünaamiline piirikiht on tingitud sellest et vedelik või gaas hõõrdub toru seina vastu ja sellepärast seina juures olevad kihid on aeglasema voolamisega kui toru keskel olevad kihid. Termiline piirikiht on kiht gaasi või vedeliku mis tekib näiteks välisõhu ja maja seina vahele ..
annaabi.ee 
