Charles I
veidi sümpatiseerivat meest enda poolele võita, teisalt aga tõstsid Inglismaal ja
Sotimaal pead radikaalsed puritaanlikud voolud. Charles üritas usuelu viia nn
kuldsele keskteele, ta lõpetas äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdis
anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu.
Eriti rahulolematud olid sotlased, sest nad ei tahtnud aktsepteerida anglikaani kiriku
piiskoplikku vormi ja liturgiat, vaid soovisid vabakoguduslikku kirikukorraldust, mis
oleks lähtunud otseselt soti presbüterlikust traditsioonist. Sotlastega ilmnesid teravad
vastuolud. Lisaks soti protestantidele muutusid üha riigivõimuvastasemaks ka inglise
enda puritaanid.1637. aastal püüti Sotimaal rakendada sisuliselt anglikaanlikku
jumalateenistuse korda. See lõppes vaimulike minemakihutamise ja suure tüliga.
Sotlased sõlmisid 1638. aastal "ühiskondliku leppe" (national covenant), milles