Juhan Liiv
alal. Muusika alal ta edu ei
saavutanud, nii otsustaski ta, e
kui tast muusikameest ei saa,
siis kirjanik kindlasti. Juhan
Liivist saigi kirjanik, ta on
tuntud nii luuletaja kui
proosakirjanikuna.
Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1880. aastatel järelromantilises laadis keskpäraste
värssidega. Alates 1885. aastast töötas Liiv ajakirjanikuna erinevate väljaannete
juures, nagu: "Virulane ", "Sakala" ja "Olevik". "Oleviku" toimetuses küpses Liivil
kindel soov hakata vabakirjanikuks. Ta loobus lõplikult ajakirjanduslikust tegevusest
ja üüris endale 1892. a. lõpul Tartus väikese korteri lihtsas puumajakeses Hetseli
tänavas, mida nüüd on nimetatud Juhan Liivi tänavaks. Seal pühendus ta innukalt
loomistööle. Lühikese ajaga valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav
juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja kirjastamisel
tekkinud raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalutust. Ta jätkas veel mõnda aega