Euroopa Liidu naabruspoliitika
rakendanud Euroliidu siseturu ennakavamist riikidele, kes pole veel
jõudnud sõlmida vabakaubanduslepinguid Brüsseliga. Nii toimis Brüssel
näiteks Moldova ja Gruusiaga. Nüüdseks on Brüssel jõudnud ka
arusaamisele, et on vaja jõudsalt liikuda edasi viisarežiimi
liberaliseerimisega. Samas ei välista Brüssel kaubandussuhete määravat
tähtsust oma partnerriikidega koostöös. On ju tõsiasi, et EL-iga
assotseerumisleping on igale riigile ilma ulatusliku
vabakaubanduslepinguta vaid kesine kahepoolne poliitilise värvinguga
paberdokument. Ent eelnimetatust hoolimata on Brüssel mõistnud, et tal
pole mõistlik lasta soiku minna koostöösuhetel ka nende riikidega, kes
pole Euroliiduga sõlminud ulatuslikke vabakaubanduslepinguid. Nüüd on
Brüsselis välja töötatud lepinguvorm, mida nimetatakse
“naabruskoostöölepinguks”. Selline lepinguvorm sobiks riikidele, kes ei
annaabi.ee 
