Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
nende mõju erinevatele taimekooslustele.
1. Karjatamisviisid
Karjatamisviisid võib tinglikult jagada süsteemituks e vabakarjatamiseks ja süsteemseks
e rotatsiooniliseks karjatamiseks. Esimene viis on laialt kasutusel näiteks Inglismaal,
põhiliselt poollooduslikel rohumaadel. Seevastu rotatsiooniline karjatamine on levinud
väga paljudes riikides ja eeskätt Uus-Meremaal on see enim kasutatud karjatamisviis.
Süsteemitu e vabakarjatamineKarjatatav ala on piiratud püsitaraga, kus loomad saavad
valida karjamaarohtu üle kogu rohumaa ja neid hoitakse sellel maaalal suhteliselt pikka
aega, tihtipeale enamuse aja kogu karjatamise perioodist. Kari lastakse kevadel
karjamaale ja erinevate võtetega hoitakse tasakaalus rohu juurdekasv ja tarbimine
mäletsejaliste poolt. Vabakarjatamist rakendatakse eelkõige ekstensiivse
rohumaakasutuse korral.Vabakarjatamise viis nõuab väikseimaid kulutusi karjatarade,
annaabi.ee 
