1967) ja paljud teised. IMPROTEST On rahvusvaheline vabaimprovisatsioonilise muusika festival, mis on välja kasvanud kontsertsarjast IMPROTEST. Esimene festival toimus 2010. Järgmine festival Improtest 2011 toimub 19-22 mai 2011,festivali toetab SA Tallinn 2011 Festivali eesmärgid on: - tuvustada Eesti publikule vabaimprovisatsioonilise muusika tippe -tekitada vabaimprovisatsioonilist muusikat puudutav diskussiooniring -viia läbi õpitubasid muusikaõppuritele -tutvustada Eesti vabaimprovisatsiooni artiste välismaistele promootoritele - lülitada kontsertsari ja festival IMPROTEST Euroopa vabaimprovisatsiooni kontsertide ja festivalide võrku Festivali sihtgruppideks on: - Muusikud - Muusikaüliõpilased, muusikaõpilased - Üliõpilased - Kõik avatud meelega kontserdikülastajad Visioon XII Rahvusvaheline Noorte Rütmimuusika Festival Visioon 29.-31. mai 2014. Festivali Visioon kolmel päeval toimuvad kontserdid ja meistriklassid Tallinnas ja Saue linnas
plaatideks peetakse Gary Burtoni "The Time Machine'i" (1966) ja Larry Coryelli (The Free Spiritsi) "Out of Sight And Soundi" (1966). Samuti oli suur mõju jazz fusion arengule Miles Davise 1968. aasta plaat "Miles in the Sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektrilisi instrumente. Samal ajal hakkasid erinevad rock-grupid näiteks Cream ja The Grateful Dead, samuti Blood, Sweat and Tears ja Frank Zappa's Mothers of Invention kasutama oma muusikas džässielemente ja -harmooniaid ning katsetama vabaimprovisatsiooni. Tuntumaid 1970ndate jazz fusioni esindajaid on Weather Report, Mahavishnu Orchestra, The Tony Williams Lifetime, Return to Forever, Herbie Hancocki Headhunters, Soft Machine, Colosseum, Caravan, Nucleus, Blood, Sweat and Tears , Chicago, If, Frank Zappa, Santana, The Eleventh House jt.
rockmuusikast, folkmuusikast, funk´ist ja reggae´st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva jazzmuusikas. Suurt mõju fusioni arengule etendas ka Miles Davis´e 1968nda aasta plaat ,,Miles in the sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektrilisi instrumente. Samal ajal hakkasid ka erinevad rock-grupid nagu nt Cream ja The Grateful Dead kasutama oma muusikas jazzi elemente ning harmooniaid ning katsetama vabaimprovisatsiooni. Üks 20.sajandi jazzmuusikat iseloomustav vapp. Tänapäeva jazzi omapäradest: Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist, tegelik looja on seega mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust, paremad mängijad on kõik suured virtuoosid. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Kui klassikalises muusikas esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud, siis jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija
annaabi.ee 
