Vabadusvõitlus
Vilja peksuruumi laiendati ja sellest kujunes rehealune. Rehielamu jäi pikaks ajaks
valitsevaks elamutüübiks. Talud asusid kobaras koos, ilma kindla plaanita, majade
vahel olid kõverad külatänavad. Nende ristumiskohal oli vaba kujuga väljak-
külavainu, mis oli ühiskondliku elu keskuseks. Seal kogunes ka
külakari karjamaale minemiseks. Väljaku ääres oli küla kaev ja mõnikord ka kiik.
13. Eestlaste muistse vabadusvoitluse II periood, v.a. madisepäeva lahing.
1210. aasta hilissuvel planeerisid eestlased Ugandist ja sakalast Võnnu linnuse
10
vallutamist. Võnnu Mõõgavendade ordu tahtis tugipunkti ja peamine lähtekoht selle
rünnakutel Eestisse. Enne orduvendade sinnaasumist oli Võnnu olnud vendade
hõimukillu linnus.
Tol suvel olid orduvennad ehitamas suuremat kivilinnust, kuid eestlaste rünnaku ajaks
see veel valmis ei saanud