Inglismaa ajalugu
Arvatakse, et kuskil 1050-51 on ta uuesti lubanud oma emapoolsele sugulasele Williamile, et
see saab trooni endale, kui ta ise sureb.
William I Vallutaja (surm 1087) ja Normandia dünastia. Pani aluse normannide dünastiale
Inglismaal. Oli väga paks. Suri ootamatult ning tahtmatult. Oma vanimale pojale ei lubanud ta
Inglismaad, vaid Normandia hertsogi tiitlit. Neljas laps William II sai kuningaks. Normandia
dünastia läks sujuvalt üle Plantagenetide dünastiaks.
Magna Carta (Suur Vabadustekiri):
John Maata (1199-1216) valitsusaeg. 1204 kaotas Inglismaa (John) sõja käigus Normandia.
Bouvines’ lahing 1214 - üritas Normandiat tagasi saada, kuid sai Prantsuse kuningalt
Philippe II Augustuselt ka siis lüüa. Peale seda oli reaalne oht et Inglismaa kaotab end üldse
Prantsusmaale.
Konflikt paavstiga: John oli sattunud (kogu Inglismaa) kirikuvande alla. Oli keeldunud 1207
keeldunud paavsti poolt valitud piiskopi (paavst Innocentius III) Canterbury peapiiskopiks
nimetamast