Kellele või millele rajaksin ma ausamba
Sammas rõhutab järjepidevust et ajaloos ei
ole kahte, vaid üksainus Eesti Vabariik ja vahepealset aega tuleb ühelt poolt meeles pidada,
kuid teiselt poolt see seljataha jätta. Kurb on see, et meie ühiskondlik ajalooline mälestus
Vabadussõjast on tuhmistunud. Nende jaoks, kes teavad Vabaduse Risti olemasolust ning
Vabadussõja kulgu ja tähtsust, on see sümbol loomulik ning ainuõige. Esimese vabariigi ajal
nimetati monumenti vabaduse monumendiks või vabadussambaks, mis juba iseenesest näitas,
et võit Vabadussõjas võrdub vabadusega. Soov tänapäeval Eesti iseseisvust ja Vabadussõda
üksteisest lahus seisvatena näha on kahetsusväärne ja ebarealistlik.
Ajalugu võiks alati natuke paremini tunda, kuid õnneks on monument tekitanud elava
diskussiooni Vabadussõja ja esimese vabariigi teemadel ning enam ei saa öelda, et Vabaduse
Rist kõigile võõras on. Loodetavasti ei unusta seda ka järeltulevad põlved.