Vabadusrist
selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti
Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924.
a. 1. detsembri kommunistliku mässukatse mahasurumise eest. Hannes Walteri artikli
"Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabadussõja jooksul Eesti sõjaväest
Vabadusristi keskmiselt üks viiekümnest sõdurist, üliõpilastest iga kolmas ja
õpilastest iga kaheksas. Umbes 2000 Eesti kodanikele annetatud Vabadusristist said
kooliõpilased 600 ning üliõpilased 150 autasu.[1]
1919. aasta Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra jõustudes muutus Vabadusristi III
liigi annetamine eraisikuile ebaseaduslikuks, kuigi seda jätkati. Vabadusristi
väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega 19. juunil 1925. Tekkinud olukord, kus
puudus võimalus annetada Eesti Vabariigi nimel riiklikke teenetemärke, tekitas
piinlikke momente rahvusvahelises suhtlemises. Tekkinud lünga täitsid poolriiklikud