1922 10. veebruaril otsustatakse linna haldusosakonna koosolekul Peeter I kuju maha võtta. Otsustati ka Vabadusplatsi planeerimine ette võtta ja sinna Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistav monument rajada. 29. aprilli öösel võeti Peeter I mälestussammas maha. Samal aastal tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja mälestusmärk. Linna ehituskomisjon lootis tookord kuu ajaga töötada välja vabadusmonumendi kava ja kuju. Otsustati kasutada Peeter I ausamba aluskive. Kavandatava mälestussamba avamispäevaks määrati 24. veebruar 1924.
"Inimestele on vaja mingit religiooni. Võidust fasistide üle sai vene rahva uus jumal. See sammas on nende jaoks religioosne sümbol!" Kui eestlaste jaoks on muutunud üheks jumalaks raha ja väline edu, siis rahvusliku diskursuse raames on vähemalt sama tähtis usutunnistus ka "tiblade vihkamine". Sellele "tiblade vihkamise" jumalale tahetaksegi nüüd püstitada uus, endisest võimsam, säravam ja uhkem ausammas. Kindlasti ei ole vabadusmonumendi hämar ja käsuliinis toimunud muundumine Vabadussõja ausambaks juhuslik, vaid teenib kindlat poliitilist eesmärki. See on jumalate sõja teine lahing, kus ühiskonna lõhestamine ja ohvrikstoomine jätkub. Ilmselgelt ei tunne venekeelsed muulased end Eestis üleliia turvaliselt. Ebavõrdne ligipääs poliitilistele ja muudele otsustusprotsessidele, suured erinevused tööhõives: paljude uuringute järgi ei ole venelastel Eestis
annaabi.ee 
