“Eestlaste maa” Hellar Grabbi
Üheks probleemiks oli riigikontroll, maksuamet, kaitse- ja
majanduspolitsei nõrkus, kuid selle asemel, et seda tugevdada, hakati seda kergete meetoditega
vaikselt lahendama, mis kokkuvõttes ei viinud kuhugi. Oli teada, et Eesti ei pääse Euroopa Liitu
veel vähemalt kümme aastat, kui mitte rohkem. Nüüdseks teame, et aega läks kolmteist aastat,
sest 2004. aastal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks.
„Eestlaste rikkuseks saaks olla eestlaste riik, nende jõukuseks vabadusmeelne, majanduslikult ja
kultuuriliselt õitsev ning sotsiaalselt õiglane, korralikku äraelamist võimaldav ühiskond. Sellist
paelust selgel kujul ei ole tõstnud oma lipukirjaks ükski taasiseseisvumisjärgne valitsus.“ Hellar
Grabbi. Mina arvan, et see olekski olnud kõige parem põhjendus, ideaal, mida eestlased võiksid
mõista ja kalliks pidada.
Raamat „Eestlaste maa“ on kirjutatud ajast, millega mul otseseid kogemusi ei ole, kuid siiski
annaabi.ee 
