Eesti Lähiajalugu
Üheks eesti
pagulaste poliitilise elu põhiliseks suunaks kujunes välisvõitlus. Hakati kaasama ja
mõjutama lääneriike Baltimaade olukorrast. New York'is loodi Ülemaailmne Eesti
Kesknõukogu, millest kujunes eestlaste keskorganisatsioonide ülemaailmne liit. Eesti
Rahvusfond (1946 Stockholm). Tehti koostööd Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene,
Poola, Tsehhi ja Ungari pagulastega. Moodustati Saksamaal 1947 Balti Naiste
Nõukogu ja hiljem Põhja-Ameerikas Balti Vabadusliit.
Eestlaste peamised asukohamaad: Rootsi, Saksamaa, USA ja Inglismaa. Kuid
eestlasi paigutati Austriasse, Lõuna-Aafrikasse, Kanada, Argentiina, Venezuela.
Repatrieerimine: küsimus suurriikide vahelistes suhetes, käik ja tulemused:
Krimmi konverents- 11.02.1945- NSVL-i, USA ja Inglismaa kokkulepe
repatrieerimise teostamiseks.
NSVL-i ja lääneriikide vaheliste "mõjupiirkondade" kindlaksmääramine.
Halle kokkulepped- 22.05.1945