"vabadusetus" - 1 õppematerjal

Üldine Teatriajalugu I

Kui vahend mis kaitseb dramaturgi teatri eest ­ nii tekib rezissuur. Lava kerkib seal kui figuur, kes peab ühte kaitsma teise eest. Lavastajateatris ei seisa lavastaja silmitsi kollektiiviga vaid lavastajaga (üks ühele). Inertsus väga suur kui kollektiiviga vastamisi seisab. Lavastaja on dramaturgi liitlane teatris, nagu dramaturgi käsilane. See kõik kehtib juba 20. saj kohta, 19. saj lavastaja oli teatrist väga sõltuv. Dramaturg oli igati seotud, tal ei olnud mingit vabadust. Tema vabadusetus kõikides vooludes kui inimeksistentsi tõlgendus. Kõikides vooludes oli inimene millestki sõltuv. Klassitsisimi ajal sõltus kohusest, tunded heidetakse kõrvale. Romantism heidab kõrvale kohusetunde ja lähtub ainult oma emotsioonidest ­ on oma tunnete ja ihade vang, omaenda psüühika vang. Naturalism vabastab ta nendest ahelatest, aheldab ta pärilikkuse ja keskkonna ahelatesse ­ uus vabadusetuse liik. Sümbolistid vabastavad ta