Jõuti kokkutulekule, kus pidas Indrek oma esimese kõne. Ta rääkis sellest, et oma rüüstamistega ei tohiks siiski liiale minna ning kui vara koguda, siis tõesti ainult sel eesmärgil, et relvi osta. Teised vaidlesid talle aga vastu, sest nad arvasid, et mõisahärrad ei ole seda toredust ära teeninud, sest lihtinimesel seda nagunii pole. Paaritunnise arutluse järel asuti teele mõisa poole, kust aga omanikud olid ammu jalga lasknud, teades, et vabadusekuulutajad tulevad. Ükskõik kuhu nad ka ei läinud, ikka olid ees ainult lapsed ja naised, kellelt midagi nõuda ei saanud. Selle peale süütasid nad järjest maju ja hooneid. Inimesed haarasid põlevatest majadest kaasa kõik, mis pihku jäi. Nad muudkui läksid aga edasi ja rüüstasid uusi maju ning mõisaid. Üks vanahärra lubas suisa lahkelt oma mõisa tühjaks teha. Ta võeti aga pärast pantvangiks ning selle peale Indrek vihastas ja jäi teistest maha
Ja ta tundis tsiseid smepiinu. 26. peatkk Juti kokkutulekule, kus pidas ka Indrek oma esimese kne. Ta rkis sellest, et oma rstamistega ei tohiks siiski liiale minna ning kui vara koguda, siis testi ainult sel eesmrgil, et relvi osta. Teised vaidlesid talle aga vastu, sest nad arvasid et misahrradele pole seda kike toredust vaja, kui lihtinimesel seda nagunii pole. Paaritunnise arutluse jrel asuti teele misa poole, kust aga omanikud olid ammu jalga lasknud, teades et vabadusekuulutajad tulevad. kskik kuhu nad ka ei linud, ikka olid ees ainult lapsed ja naised, kellelt midagi nuda ei saanud. Selle peale stasid nad jrjest maju ja hooneid. Inimesed haarasid plevatest majadest kaasa kike, mis pihku ji. Nad muudkui lksid aga edasi ja rstasid uusi maju ning misaid. ks vanahrra lubas suisa lahkelt oma misa thjaks teha. Vanahrra veti aga prast pantvangiks ning selle peale Indrek vihastas ja ji teistest maha. 27. peatkk
annaabi.ee 
