Laps waldorflasteaias
(Gustavson 2004)
Waldorflasteaias on valmistehtut nii vähe kui võimaik. Loomulikult peab olema pliiatseid, pintsleid,
kriite, värve ja voolimissavi ning muidugi ka ilusaid toole laudu ja lihtsaid kauni vormiga
mänguasju. Eelkõige on aga vaja kive, teokarpe, igasuguseid puutükke, lustakaid oksakesi ja kände
ning puutöökojast ülejäänud klotse. Väga tähtsad on ka riidelapid ja rätikud, vill ja lõng, papp ja
puit. Oluline on kõik see, millest midagi ise kombineerida saab. (Vabadusekasvatus 1992)
Waldorflasteaia vanuselistes segarühmades elavad lapsed koos nagu ühes suures perekonnas.
Lapsed saavad nii õppida üksteiselt ja aitavad üksteist. Kolmeaastased saavad kogeda, et
kuueaastased tohivad teha asju, mis neile ei ole veel kohased ning et kuueaastastel ei sobi teha nii
mõndagi, mida kolmeaastaste juures veel pahaks ei panda. (Kügelgen 1994)
Autor rõhutab et viis, kuidas laps elult õpib, ilmneb tema tungis ümbruskonna kõigist tegevustest ja