Manski, Charles F. Pepper, John Petrie. National Academies Press. Jul 2001 8 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. 84 SE ja 102 SE II. Arvutivõrgus kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=10&id=-84 9 Ibid 10 24 september 2003 lugemine. Nõukogu arvates peaksid liikmesriikide poolt ettenähtud sanktsioonid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning hõlmama vabadusekaotuslikke karistusi.11 Narkootikumidega seotud süüteod ning nende karistusastmed Kehtiva karistusseadustik liigitab narkootikumidega seotud süüteod rahvatervisevastaste süütegude peatükki, narkokuritegusid käsitleb karistusseadustik paragrahvides 183 kuni 191, vastavalt siis 12. peatüki esimeses jaos. Tegu on süütegudega, mis kujutavad üldises plaanis ühiskonna nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele tõsist ohtu, kus tagajärjed avalduvad, mitte
Tendents väheneb, aga on siiani väga kõrge. Samuti viitab kergemate kuritegude suurele osakaalule enamike mõistetud vangistuste lühidus. Enamus vabadusekaotus on pikkusega 0-2a (üle 70%). Kuna enamike raskete kuritegude puhul on karistuse alammääraks kaks või enam aastat vabadusekaotust (nt üliraske kehavigastuse tekitamine, vägistamine, rasked narkokuriteod, röövimine, muud varavastaste kuritegude eriti kvalifitseeritud koosseisud), võib sellest järeldada, et enamik vabadusekaotuslikke karistusi mõistetakse suhteliselt kergete kuritegude eest. Vabadusekaotuse määramise põhjused võivad siis peituda varasemas karistuses, selles aga avaldub vastuolulisus, sest edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on ebamõistlik kergemaid varavastaseid kuritegusid toime pannud retsidiivsusele kalduvale isikule mõista lühiajalist vangistust. See töötaks ainult hästi integreerunud inimeste puhul, muidu võib see olla kriminaalset karjääri kinnistav
annaabi.ee 
