Referaat. Surmanuhtlus. Reino Veielainenile.
Surmanuhtluse vastu räägib see, et puuduvad andmed selle tõhususest võrreldes eluaegse
vanglakaristusega. Kuna tapmised toimuvad tavaliselt frustratsiooni-, viha-, joobe- ja muus häiritud
seisundis, mitte ratsionaalse valiku tulemusena, mistõttu oht saada hukatud ei mängi otsustavat rolli
kuriteo motivatsioonis (ibid).
Surmanuhtluse õigustamiseks on vaja veel tõestada, et surmanuhtlusel on eriline, spetsiifiline
ärahoidev toime, mida selle alternatiivil, eluaegsel vabadusekaotusel ei ole (Sootak 1996: 14).
KOKKUVÕTE
Euroopa riigid on teinud valiku kaotada surmanuhtlus ning tõsta inimelu väärtust. See on printsiip,
mida Euroopa Liit soovib jagada kõikide riikidega. 84% kõigist läbiviidavatest surmanuhtlustest
toimub kõigest neljas riigis. Need neli riiki on Hiina, Iraan, Saudi- Araabia ja Ameerika Ühendriigid
(Albin 2000).
Euroopa seaduste tegijad arvavad, et kuritegu saab karistada ka teisiti kui hukkamisega, näiteks
pika- või eluajalise vanglakaristusega