m- on gaasi mass M- gaasi molaarmass m0- ühe molekuli mass R- universaalne gaasikonstant R = 8,31 J/kmol - moolide arv = m/M 16. Jaotusfunktsiooni mõiste. 17. Maxwelli jaotus. 18. Boltzmanni jaotus. Baromeetriline valem. 19. Molekulide keskmine kineetiline energia. Vabadusastmete arv. Ühe molekuli keskmine energia : - ühe aatomiga gaasi keskmine energia. Vabaastmete arv molekuli kiiruskomponentide arv. Koosneb 3 kulg- ja 3 pöördliikumise parameetrist, kokku on kuus vabaduseastet. Ideaalgaaside pöörlemisel ümber ükskõik, mis telje, siis ning tal on 3 vabaduse astet, mis on kõik kulgliikumise omad. Ideaalgaaside keskmine energia on võrdne tema kulgliikumise keskmise energiaga. Energia jaguneb võrdselt kõigi vabadusastmete vahel. Kahe aatomilisel gaasil on 3 kulg- ja 2 pöördliikumise vabaduse astet. Elastse mudeli korral liitub ka üks võnkumise vabaduse aste. Ühe võnkumise vabaduse aste on seotud kaks korda suurema energiaga kui kulgliikumine. 20
Kui muuta temperatuuri 1 K võrra, siis muutub molekulide kaootilise liikumise keskmine kineetiline energia 3/2 k võrra. Millest on tingitud tegur 3/2 ? Ideaalse gaasi molekuli (punktmassi) asukoha määramiseks ruumis on tarvis määrata selle kolm koordinaati (näiteks 14 ristkoordinaadid x, y, z); öeldakse, et kaootiliselt liikuval molekulil on kolm vabaduseastet. Liikumise täielik kaootilisus tähendab seda, et igal ajahetkel on molekulide kiiruse kõigi kolme koordinaattelje sihiliste projektsioonide kaudu arvutatud keskmised kineetilised energiad võrdsed. See on statistilise füüsika üks alusprintsiip: kaootilise liikumise energia on jaotunud võrdselt vabaduseastmete vahel. Seega temperatuuri muutudes 1 K võrra muutub molekulide kaootilise liikumise keskmine kineetiline energia 1/2 k võrra iga vabaduseastme kohta.
annaabi.ee 
