1611-1718. Gustav II Adolf, kuninganna Kristiina, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII 3. Iseloomusta Rootsi riigi olukorda suurriigi perioodil. GIIA suurendas kuningavõimu, toimus riigi sisemine areng, arenes vaimuelu ja teadus. Kr ajal olid riigis majanduslikud raskused. KXI päästis Rootsi impeeriumi ümberkorraldustega, 1680 kehtestati kuninga absolutism. KXII ajal kaotas R suurriigi staatuse, Eestis lõppes R aeg. Järgnes vabadusajastu ja uus valitsemisviis. 4. Milline oli halduskorraldus Rootsi ajal? (Kubermangud + valitsemispõhimõtted). Eesti kubermang (Põhja-Eesti) – Lääne, Harju, Järva ja Viru maakonnad. Liivimaa k. (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) – Pärnu ja Tartu maakonnad, 1645 liideti Saaremaa, keskus oli Riias. Kõrgemaks ametnikuks oli monarhi määratud kindralkubernerid. Nad kamandasid oma alal asuvat
Sunnismaisuse küsimus. 1765. aasta positiivsed määrused. Pearaharahutused Eesti ajaloolales pole üldiselt seda meelt, et rootsiaegse reduktsiooniga pärisorjus pmst kadus. Riik küll reguleeris seal seda majandust, kuid tuumik jäi muutumata ja asi pöhines siiski teoorjusel. Rootsi aja löpul toimusid siiski olulised edasiminekud keskkvõimu eestvedamisel. Rootsi ajal oli pigem "rootsi koloniaalpoliitikaga" tegu. Põhjasõja lõpuga Karl XII surmaga lõppes absolutismi ajastu ja algas nn vabadusajastu- seis läks taas seisuste (aadli) kätte. Vabadusajal oli kuningavõim nõrk. Niiet, kui balti provintiside seisused oleks samamoodi olnud suuremad , niiet kui rootsi aeg oleks jäänud alles, ei oleks pärisorjusest vabanemist siiski loota olnud. Eestimaa kroonumõisate osakaal oli tühiselt väike (2-3%). Roseni deklaratsioon 1739- kurikuulus fakt eesti ajaloos, sellega seostatakse talurahva olukorra halvenemist vene ülemvõimu alguses. Roseni dekl. Probleemi tuum oli see, et 1
annaabi.ee 
