Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
ÜHISKONDLIK KORRALDUS JA MAJANDUS.
1000.a. oli muinas-Eestis juba riiklik korraldus. Eesti ühiskondliku struktuuri
moodustasid perekond ja sellest edasi sugukond. Veresugulusele põhinevast
sugukonnast arenesid välja regionaalsed maakondlikud üksused, mille eesotsas
seisid vanemad. Eesti jagunes kaheksaks suuremaks maakonnaks, millest
suurem osa on säilinud siiani. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Nii maa-
kui kihelkondi juhtisid vanemad, valitud vabadde meeste kogu ,, keräjä" poolt.
Maakonnad tegutsesid omaette, kuid koonduti ühise vaenlase puhul. Eesti
ühiskondlikus korralduses (kihelkonnad) , vaimses kultuuris ja merenduse alal
leiame palju skandinaaviapärast.
Aastatuhandete vahetusel, eriti teise sajandi algus kujunes Eestile jõukuse ja
kultuuri tõusuajaks. Kaubateed Lääne- ja Ida-Euroopa vahel kulgesid läbi
Läänemere ning eestlased hakkasid üha elavamalt ise oma kaupu Novgorodi
vahendama
annaabi.ee 
