Anton Starkopf
õnnestus tal naasta 1918. aastal. ,,Pallasega" oli Anton Starkopf seotud, selle loomishetkest
ja aastatel 1921-1923 oli ta ka kooli juhi rollis, tegutsedes direktori asetäitjana ja oli selle
skulptuuriateljee juhataja ning ainsaim skulptuuriõppejõud, nii et kõik need 17 skulptorit,
kes Pallase lõpetasid, on kõik tema õpilased. Anton Starkopfi loomingut iseloomustab
materjalide varieerumine. Kujud on valminud graniidist, marmorist, puidust ning pronksist.
Õpetamisel lähtus ta vabaakadeemialikust süsteemist ning valmistas omaenda töid
tihtipeale õpilaste ees. Ka Nõukogude ajal, kui Pallas oli Tartu Riiklik Kunstikool, oli
Sarkoph siin õppejõud.
Ta on loonud dekoratiivkujusid ("Flora", "Kivilill", "Tukkuv karu"), portreid ("Juhan
Liiv", "Konrad Mägi"), ja hauasambaid ("Viimne samm"). Elu lõpu poole tegi kunstnik ka
keraamikat. Kui ta keraamikat tegi, et siis ta kasutas nähtavasti neid oma nooruspõlve
visandeid nende keraamiliste tööde tegemiseks