Tekstianalüüs ja tekstihoole
Tekstianalüüs õpetab tekste vaatama
ka teistest vaatepunktidest (Kasik 2002b: 460).
Tekstianalüüs ei kujuta endast ühtlast teooriat, samuti ei rakendata seal ka mingit ühte, selgelt
välja töötatud meetodit. Tekste uurivad peale keeleteadlaste ka filosoofid, psühholoogid,
kirjandusteadlased, kultuuri- ja meediauurijad. Keele analüüsimeetodeid on mitmeid. On
analüüsimeetodeid, kus suurem rõhk on teksti enda tunnustel, kuid on ka selliseid
vaatlusviise, kus tekst on abiliseks ühiskondlike suhete, väärtuste ja muutuste selgitamisel
(Kasik 2002a: 7).
7. Tekstianalüüsi seos retoorikaga
Tekstianalüüs on ühest küljest seotud kõnekunsti õpetusega ehk retoorikaga. 1970ndatel
hakati rääkima uuest retoorikast ja retoorilisest pöördest ühiskonnateadustes. Uue ja vana
retoorika vahe seisnes selles, et uues retoorikas, erinevalt vanast, sai keskseks mõisteks
tekstuaalsus (Kasik 2002a: 7).
8