Haridus Eesti kultuuris
A. Diesterwegi tuntud seisukohale " kedagi ei
harita, igaüks peab end ise harima". J.Käis pidas aktiveerivaks õppevormiks töötamist
tööjuhendite järgi individuaalselt või grupiviisiliselt.
1933. aastal jõudis koolidesse J.Käisi " Esimesed vaod", sellest sai üks menukamaid
1.klassi õpikuid. J.Käisi eestvedamisel ilmus matemaatika töövihikuid erinevatele klassidele
kümne aasta jooksul(1931-1940) 2- 5 trükki. Kirjutas " Loodusesõbra vaatlusvihikud" I-IV, mis
andsid õpilastele juhiseid iseseisvaks tööks ilmavaatluse läbiviimisel ja kodukoha looduse
tundmaõppimisel. J.Eilarti sõnul oli J.Käis koolifenoloogia rajajaks Eestis.
J.Käis astus 1921. aastal Võru Õpetajate Seminaris direktori kohale. J.Käisi arvates ei olnud
kodulugu ainult maateaduse, loodusõpetuse ja ajaloo eelkursus, vaid kogu algõpetuse kese.
J.Käis esitas koduloo õpetamise metoodilised nõuded koos näidetega " Teel töökoolile" I osas
(1924).
J