Tsunami ehk hiidlaine
katastroofi aastal 1946. See sai valmis hakkas oma ülesannet täitma aastast 1948.
Pärast katastroofi mille põhjustas 1960 aasta Tsiili tsunaami liitus sellega ka ridamisi
teisi regioone ymber maailma. 1964 aastal Alaskas toimunud maavärina järgne
tsunaami järel olid kõik kindlad et tuleb luua ülemaailmne hoiatussüsteem.
Hoiatussüsteem tugineb vaatlusjaamade võrgustikule, mis jälgivad seismilisi
sündmusi ja veekõrguse muutusi. Tsunamihoiatus antakse kui vaatlussignaalid
näitavad ühest keskusest lähtuvat lainevööndi radiaalset kiiret liikumist. Hoiatust
tehes võetakse arvesse protsessi tugevust, toimumispaika ja selle kaugust
rannikupiirkondadest, põhja sügavust ja reljeefi ning võimalike teelejäävate saarte ja
saarerühmade mõju tsunami tugevusele ja suunale.
Vaikse ookeani piirkonna tsunami-hoiatussüsteemi esimesed vaatlusjaamad pandi
paika juba peale Teist Maailmasõda. Vaikse ookeani hoiatuskeskus asub Hawaiil.