KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES
Lennuki ja
helikopter pealt toimuvat kaugseiret
iseloomustab võimalus kanda mõnekümmend
kilo kuni mitu tonni kaaluvat aparatuuri, lennata madalal kui ka mitmekümne kilomeetri
kõrgusel, varieerida lennukiirust nullist kuni mitmesaja meetrini sekundis ning paindlikkus
lennumarsruudi ja lennuaja valimisel. Siiski on atmoosfäärilennul tehtava kaugseire puhul ka
omad puudused. Lennu kestus on lühike, mistõttu on raske saada pidevat pikaajalist
vaatlusriba. Võrreldes kosmoseseirega on geograafiline ulatus väiksem. Atmosfääri liikumise
tõttu on keeruline määrata täpset asukohta ja asendit.
3.1. GPS - Üleilmse asukohamääramise süsteem
Sensori täpse asukoha saab määrata kasutades globaalset positsioneerimissüsteemi (Gobal
Positioning System, GPS) või kontrollpunkte maapinnal, sageli omavahel kombineerituna.
Kontrollpunktid võivad olla kas hästi identifitseerivad objektid maapinnal või spetsiaalselt
annaabi.ee 
