Ja veel üks interferentsi rakendus - kauguste mõõtmine interferomeetritega. Peegeldavate pindade korral on interferentsimaksimumide vahe pool lainepikkust ja see lubab mõõta pinna kaugust (või täpsust) vähem kui 10 nanomeetrise veaga. Fresnel'i tsoonid. Oli ta kuidas oli, igatahes tekkis Fresnelil geniaalne mõte jagada lainefront tsoonideks. Et kõik frondi punktid on samas faasis, pole vaja arvestada laine poolt allikast frondini läbitud teed. Jääb ainult tee frondilt kuni vaatluspunktini. Kui nüüd ühendada geomeetriliselt need lainefrondi punktid, mille kaugus vaatluspunktist on , saame pinna, mille kõik punktid üksteise kiirgust võimendavad. Summaarne kiirgus on loomulikult võrdeline selle pinna pindalaga. Summeerides sellised pinnad vahemikus , saame nn.positiivse faasi võimsuse. Täpselt samal moel, lähtudes punktidest, mille korral , leiame negatiivse faasi võimsuse. Nende vahe ongi kiirguse intensiivsus antud punktis
[3] Peegeldused on probleemiks enamasti vaid vanematel tuulikutel läikiva pinnatöötluse tõttu. Kaasaaegsete tuulegeneraatorite valmistamisel kasutatakse selle ära hoidmiseks matte pinnatöötlusmeetodeid. Teoreetiliselt tuuliku, mille rootori diameeter on 45m, varjude ulatus on kuni 4,8 km. Tegelikkuses ei saavuta varjud seoses atmosfääri optiliste takistustega kunagi sellist ulatust. Tänapäeval võetakse arvutustes varjude maksimaalseks ulatuseks tuulikust 2 km kaugeima vaatluspunktini [9] Oluline on märkida, et müra puhul tuleks vahet teha norme ületaval müratasemel ja häiringut/ebameeldivust tekitaval müratasemel. Häiriva mürataseme puhul inimene kuuleb müraallikat, kuid see ei kahjusta tervist. Tavaliselt on liiklusmüra puhul nii päeval kui öösel lubatud näiteks 5-10 dB kõrgemad müratasemed kui tööstuse (sh tuulikute) puhul. [8] Üldjuhul ei paigutata tuulegeneraatoreid elamutele lähemale kui 300 meetrit. Sellise kauguse juures on heli 43db
annaabi.ee 
