Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vaatluspostide" - 3 õppematerjali

Metsavendlus
6
doc

Metsavendlus

8500 aktiivselt tegutsevat võitlejat. Metsavendade relvastus Metsavendade relvastus oli üpris halb. Nad kasutasid nad Kaitseliidu laialisaatmisest peidetud vintrelvasid. Kuigi isegi nende jaoks oli neil laskemoona vähe. Kõige levinumad oli tavalised jahipüssid, kuulipildujaid oli vaid üksikutel metsavendadel. Kuna relvastus oli kehv, siis üritati uusi isegi valmistada uusi relvi Vabadussõja relvadest. Relvi saadi ka Punaarmee vaatluspostide vallutamistelt ning lahingutest punaarmee, hävituspataljoni või miilitsatega. Lõuna-Eesti tegutsevad metsavennad said osaliselt relvi Lätist ning Põhja-Eesti tegutsevad metsavennad said ka Soomest relvastust. Tihti valmistati ka ise relvi. Kõige rohkem valmistati lõhkekehasid. Need valmistati rattapussidest, mis täideti kivide lõhkamiseks lõhkeainega. Need õhati süütenööriga süütekapsli abil. Selliseid lõhkekehasid kasutati enamasti Rannametsas Pärnumaal

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Põhjavee olemus-seire ja probleemid Eestis
9
doc

Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis

Riikliku põhjaveeseire ülesanne on süstemaatiliselt jälgida Eesti looduslikes või looduslähedastes paikneva põhjavee seisundit ning samal ajal uurida põhjaveeressursse riigi kõige pigelisema tehnogeense koormuse ja keeruliste hüdrogeoloogiliste tingimustega piirkondades. Põhjaveeseiret viiakse läbi tugivõrgu 80 vaatluspostil, kus 2001. aastal oli kokku 343 vaatluskaevu. Tulenevalt hüdrogeoloogilistest tingimustest ja keskkonnakaitseliste probleemide teravusest on vaatluspostide pindalaline jaotus ebaühtlane. Seirevõrgu tihedus on suurem Tallinna ja Ida- Viru vaatluspiirkondades, s.t. Aladel, kus on probleeme põhjavee hea seisundi saavutamisega. 6 Suhteliselt hõreda asustuse ja põhjavee looduslähedase seisundiga Lõuna- ja Lääne- Eestis on seirevõrgustik tunduvalt hõredam. Põhjavee loodusliku ja looduslähedase seisundi jälgimine

Loodus → Keskkond
54 allalaadimist
Ühinenud Rahvasteorganisatsioon
12
docx

Ühinenud Rahvasteorganisatsioon

Lääne-Euroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast Ida-Euroopa gruppi. Eesti täidab ÜRO 12 kõige olulisemat terrorivastast konvensiooni, lisaks ka rahvusvahelist tuumaterrorismi tõkestamise konvensiooni. Alates 1997. aasta märtsist on Eesti ohvitserid osalenud sõjaliste vaatlejatena ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organisation) Lähis- Idas. Eesti vaatlejad teenivad vahetustega Iisraelis, Liibanonis ja Süürias. Aastane teenistus sisaldab patrullimist, vaatluspostide mehitamist ja tööd staabis. Korraga on ÜRO missioonile lähetatud kaks ohvitseri. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court -

Õigus → Õiguse alused
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun