AJALOOFILOSOOFIA
Kreeklastel olid
protseduurid. Kas nad tegid ka oma ajaloo uurimisel maksimumi? Keskajal
ilmselt korrektset meetodit ei olnud. Imed olid läbisegi tõestisündinuga5 .
17.–18.»sajangil tehti algust allikate autoriseeritud ümberjutustamisega.
Collingwood nimetas seda kääride-liimi meetodiks. Tõlgendamine oli mee-
levaldne. Murrang toimus 19. saj keskkohas, sest selleks hetkeks olid välja
kujunenud peamised allika-kriitilised ideed. Ajaloolased õppisid looma indi-
viduaalset vaatluspilti.
Järgmine tekkinud küsimus oli — mida nii saadud faktidega edasi teha?
Kujundlik jutustus, teadmine ja kunst, väärtustav interpretatsioon — olid
mõned võimalused. Väärtustest teada saamiseks puudub praegugi meetod6 .
Kuivõrd emotsioonid on meil kõigil, on ka väärtused, aga need on isiklikud.
Teadmistega on nii, et alates 19.»sajandi keskpaigast tänapäevani on aja-
loouurimised suuremate teadmiste saamise põhjuseks.7
1
annaabi.ee 
