Faktid on need väited, mis on eksperimendi käigus kontrollitud või selgeks tehtud. Samuti peavad faktid olema need, mis üldjuhul on järele uuritavad, käega katsutavad ning silmaga nähtavad. Nõustun sellega, et see arusaam on levinud, kun aka meie teada oleva “teaduse” aluseks on eelkõige faktid st eksperementide/vaatluste järgsed järeldused ja selgitused. 2. Selgita, milline on Chalmersi sõnul vastuolu, kui tuletada vaatlusotsustustest nagu „Pliidil olevas anumas olev vesi aurustus kuumutamisel” üldiseid seaduspärasid nagu „Vesi aurustub teatud rõhu juures temperatuuril 100°C” ? Seleta oma sõnadega, milliste kriteeriumite kehtestamise abil üritavad (autori väitel) naiivinduktivistid seda vastuolu lahendada/leevendada ehk teisisõnu: millised tingimused seatakse, et eelkirjeldatud viisil üksikjuhult üldise seaduspära järeldamist õigustada?
teooriatele, kui on täidetud indunktsiooni tingimused – seda taga induktsiooniprintsiip, mis induktivisti jaoks on teaduse aluspõhjaks. Chalmersi arust on naiininduktivism vale. 2 – peatükk. Induktsiooniprobleem: 1.Kas induktsiooniprintsiip on õigustatav? (37-42). Naiivinduktivisti arvates algab teadus vaatlusest, vaatlus annab kindla aluspõhja, millele saab ehitada teaduslikku teadmist, teaduslikud teadmised aga tuletatakse induktsiooni teel vaatlusotsustustest. Kolmas väide on kahtluse all – kaheldakse induktsiooniprintsiibi paikapidavuses ja õigustuses. Induktsiooniprintsiip oli: kui suurt hulka A’sid vaadeldakse väga mitmesugustes tingimustes ning kui eranditult kõigil vaatlusalustel A’del leitakse omadus B, siis on kõikidel A’del omadus B. Selline põhimõte oleks teadust ülesehitav põhialus. Kuidas saab seda aga õigeks tunnistada ehk kui vaatlus annab meile lähtepunktiks usaldatava
annaabi.ee 
