Templid ehk värvipitserid tulid kasutusele alates 19. Sajandist Dagerrotüüp: Fotograafia alguseks loetakse prantslase Louis Jacques Mande' Daguerre'i poolt leiutatud meetodit kujutise jäädvustamiseks metallplaadile. Daguerre ristis leiutise oma nime järgi dagerrotüübiks (daguerre'otypie). 7. jaanuaril 1839 tehti avastus Prantsuse Teaduste Akadeemias avalikuks. See on ka ametlik fotograafia sünnipäev. Olenevalt valgustus ja vaatlusnurgast paistab dagerrotüüp korraga nii positiivina, kui ka negatiivina. Hoolimata kallidusest muutus dagerrotüüp algul Euroopas ja siis ka Ameerikas väga populaarseks portreteerimismeetodiks. Dagerrotüübid esitatakse alati kas raamitult või ilukarpi paigutatult. Nende pind on väga ôrn ning kriimustub kergesti. Dagerid tavaliselt mõõdus 8x10 cm. Eesti muuseumides leidub paarkümmend dagerrotüüpi, enamik nendest on valmistatud väljaspool Eestit.
Sellest tekkisid seni varjatud kujutise heledad pinnad. Kohtades mis säritamisel jäid valgusest puutumata, ei tekkinud amalgaami ning puhas hôbejodiid lahustus järgnenud kinnitusprotsessi ajal keedusoolalahuses (hiljem kasutati naatriumtiosulfaati). Paljastunud kohad metallplaadil moodustasid kujutise tumedad pinnad. Sellise tehnoloogias tulemusena saadi kindla valguse langemisnurga all nähtav üliôrn peegelpildina vahetatud pooltega positiivkujutis. Olenevalt valgustus ja vaatlusnurgast paistab dagerrotüüp korraga nii positiivina, kui ka negatiivina. Hoolimata kallidusest muutus dagerrotüüp algul Euroopas ja siis ka Ameerikas väga populaarseks portreteerimismeetodiks. Dagerrotüübid esitatakse alati kas raamitult või ilukarpi paigutatult. Nende pind on väga ôrn ning kriimustub kergesti. Dagerid tavaliselt mõõdus 8x10 cm. Eesti muuseumides leidub paarkümmend dagerrotüüpi, enamik nendest on valmistatud väljaspool Eestit. Ambrotüüp
annaabi.ee 
