Jupiter
Jupiteril, nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub tahke pind. Olles gaasplaneet, näitab Jupiter
vaatlejale pidevalt muutuvat pilvkatet, mida ajavad edasi ida-lääne tuuled. Esimene pilk
planeedile väikese teleskoobiga näitab pooluste suunas kergelt kokkusurutud ketast, mis
servadest on tuhmim. Läbi ketta jooksevad vähemalt kaks ekvaatoriga paralleelset tumedat
vööndit, mis on lahutatud heleda tsooniga. Põhjalikumal vaatlemisel ilmub rohkem vööndeid
ning parematel vaatlusmomentidel hea teleskoobiga on näha üle kogu ketta turbulentseid
keeriseid ja keerdsõlmi.
Jupiter pöörleb kiiresti – täispööre veidi vähem kui 10 tunniga. Juba 20-minutilise
vaatlemisega on märgata, et planeedi keskel olevad detailid on nihkunud umbes 10 protsenti
ketta läbimõõdu võrra, liikudes taevasest idast läände ehk planeedivaatlejate kõnepruugis
järgnevast eelnevasse. Need terminid tähendavad läbi kellamehhanismita teleskoobi