Kaksiktähed
Selgus, et olenevus on üsna kindlakujuline, et suuremale massile vastab suurem
heledus ning et ühele ja samale massile vastab üks enam-vähem kindel, võrdlemisi vähe kõikuv heledus.
See olenevus kannab "mass-heleduse seaduse" nime ning on täit kinnitust leidnud tähtede sisemise ehituse
teoorias; teooria abil, mille aluseks olid ainuüksi maisis laboratooriumes tuletatud füüsikalised andmed,
Eddington tuletas tähtede mass-heleduse seaduse, mis on väga heas kooskõlas kaksiktähtede vaatlusist
otseselt järeldatud seadusega; selles kooskõlas teooria ja vaatluste vahel seisneb muu seas moodsa
täheteaduse üks suurim edusamm. Mass-heleduse seadus nõuab suurt heleduse muutuvust massiga;
kolmekordsele päikesemassile vastab 40-kordne heledus, 10-kordsele massile - 600-kordne heledus jne.
Teatavad kõrvalekaldumised sellest seadusest on tingitud tähtede keemilise koosseisu erinevusest, nimelt
peamiselt vesiniku suhtelisest hulgast, kuid üldiselt on suured erinevused haruldased.