hariduse märki. See tõi kaasa astronoomiaalase uurimistöö õitsengu. 17. sajandi esimestel kümnenditel täiustasid atronoomid oma teleskoope ning kirjeldasid planeete üha täpsemalt. Suurimad avastused tehtigi 17. ja 18. sajandil. Sel ajal hakkas kiirenema astronoomia muutumine astrofüüsikaks. Astronoomia kui teadus jõudis taksonoomia ajastusse: taevakehi jaotati klassidesse, mida hiljem sai taandada füüsikalistele ühisjoontele. Järgmine suurem samm oli silma kui vaatlusinstrumendi asendumine fotograafiaga ajavahemikus 18501900. Üks esimestest astronoomidest, kes seda kasutas, oli jesuiit Angelo Secchi, Vatikani observatooriumi direktor. Peale vaatluste objektiivsemaks muutumise tõi fotograafia kaasa võimaluse väiksema heledusega objekte tundidepikkuse eksponeerimise abil palju detailisemalt uurida. 20. sajandil jäi klassikaline astronoomia üha enam tahaplaanile ning uurima hakati taevakehade endi füüsikalisi omadusi.
Esialgu kaaluti nii kolme kui ka viie peegli süsteemi, kuid nüüdseks on jäetud viie juurde. Kuna teleskoop varustatakse adaptiivse optikaga siis on ülejäänud kolm adaptiivse optika jaoks. Maksumuseks koos esmaste vaatlusinstrumentidega hinnatakse 850-950 miljonit eurot. Teleskoobile on planeeritud kaheksa vaatlusinstrumenti ning kaks adaptiivse optika moodulit. 2008.aasta kevadeks oli 23 asutusega Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast jm sõlmitud eellepingud viie vaatlusinstrumendi ja ühe adaptiivse optika mooduli projekteerimiseks. 1.3 Hubble teleskoobi järeltulijaks on James Webb'i kosmoseteleskoop. Vaatlusriist valmib Kanada ja Euroopa kosmoseagentuuride koostööl. Orbiidile lennutab selle eurooplaste Ariane 5 kõige varem 2013.a suvel. Webb erineb oma eelkäijatest oluliselt. Esiteks on ta märksa suurem ning peapeegli läbimõõt on 6,5 meetrit. Nii kogukat eset ei saa tervikuna kosmosesse
annaabi.ee 
