ainuomane kogemus vaadeldes autori tööd. Küsimus on aga see, et kuidas seda võib vaatleja saada, kuidas kunstnik seda saavutada? Mis võiks emba kumba aidata selleni jõuda? Sellele mõttele selget ja ühest kindlate reeglitega raamistikku polegi otseselt võimalik anda. Kuigivõrd on üldiselt ühiskonnal see võimalus vastutus võtta enda õlule ning suunata inimest avarama silmaringi radadele piiluma juba sünnist peale pakkudes puhtale inimlapsele vastavasisulisi mängulis vaatlevaid tegevusi, mis võiksid puudutada tema ilumeelt ja kõditada ajusagaraid kunsti valdkonda üleüldiselt silmas pidades. Arendada mõtlemise ja mõtlisklemise oskust. Nagu teada, siis aju on vaja treenida ja pidevalt, ka kunsti märkamise ja arusaamise vallas, sest ka need teadmised ei tule niisama iseesest. Suhteliselt kriitilise suurusega inimkogum on valdavalt püüelnud oma elus liikuda kergete väärtuste saavutamise
peaeesmärk on vaadelda ülikaugeid, suure punanihkega (s.t. (infra)punasesse ossa
nihkunud spektriga) galaktikaid.
Joonis võrdleb NGST spektraalset tundlikkust HST ja
tulevase infrapunase teleskoobi SIRFT (plaanitud üleslend 2003. a.) tundlikkusega.
Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki
vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis. Suure tundlikkusega infrapunases piirkonnas
vaatlevaid teleskoope saab aga kasutada ka näiteks Maa-sarnaste planeetide avastamiseks
väljaspool Päikesesüsteemi. Kõrvuti NGST-ga on plaanitud terve põlvkond
Peamiselt rahalistel põhjustel on ka esialgselt kavandatud 8-meetrine peegel kahanenud 6-meetriseks. NGST hakkab vaatlema eelkõige infrapunases piirkonnas mis on 2-5 mikromeetrit, sest peaeesmärk on vaadelda ülikaugeid, suure punanihkega punasesse ossa nihkunud spektriga galaktikaid. Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis. Suure tundlikkusega infrapunases piirkonnas vaatlevaid teleskoope saab aga kasutada ka näiteks Maa-sarnaste planeetide avastamiseks väljaspool Päikesesüsteemi. Kõrvuti NGST-ga on plaanitud terve põlvkond satelliitteleskoope vaatlemiseks elektromagnetilise kiirguse kogu spektrialas. Juba mitukümmend aastat tagasi, kui alustati 8-10 meetriste teleskoopide ehitamisega, hakkasid astronoomid unistama eriti suurtest, kuni 100meetrise peegliga optilistest teleskoopidest
annaabi.ee 
