V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
lõpuks Angouleme'i lossini. Mitmete aegade suurehitusena
pakkus see ka üsna uusi, väga valgeid osi, mis kogu ehitusega niisama vähe sobisid kui
punane paik sinise vestiga. Kuid uue lossi haruldaselt terav ja kõrge katus oma rohkete
nikerdatud vihmaveetorudega ja tinaplaatidega, kus kullatud plekist inkrustatsioonid särasid
tuhande fantastilise arabeskina, see nii huvitavalt kirjatud katus kerkis graatsiliselt vana lossi
tuhmunud varemete vahelt, mille paksud, vanadusest vaatidena tursunud, kõdunenud ja ülalt
kuni alla mõranenud tornid sarnanesid suurtele vatsadele, mille eest nööbid on ära karanud.
Taamal tõusis Tournelle'i lossi tornide mets. Kuskil maailmas, ka mitte Cham-bord'is * ega
Alhambras *, pole köitvamat, õhulisemat, võluvamat vaatepilti noist kõrguvaist, nooljatest
tornikestest, korstnatest, tuulelipukestest, spiraalseist, vindi-kujulistest treppidest,
ohulistest, nagu perforaatoriga mulgustatud läbipaistvaist kuplitippudest, paviljonidest,
annaabi.ee 
