Minu raamatuvalikuks osutus kirjanik Michael Bradley raamat ,,Salaühingute ajalugu", mis on välja antud aastal 2005. Raamat räägib maailma majandus- ja poliitika varjus peitunud saladustest. Räägitakse täpselt viimase kahe tuhande aasta jooksul ajalugu vorminud 21 salaühingute juurest ja kirjeldab ilmsiks tulnud asjaolusid, mis avavad nende organisatsioonide praeguse ülemaailmse võimu tegeliku ulatuse. Tutvustatakse nende 21 salaühingu riitusi ja saladusi, sümboleid, isikukultusi ja salaplaane. Nende peidetud jõustruktuuride vandenõus kujundab toimuvat ja määrab suuresti meie tulevikku. Michael Bradley räägib oma raamatus sellistest salaühingutest nagu vabamüürlased, mida peetakse kõige vanemaks loodud salaorganisatsiooniks. Kuuldavasti kuulus ja Mozart vabamüürlaste hulka. Räägitakse ka Siioni Abikloostri rühmituseks, mida peetakse vägevate religioosete ja poliitiliste saladuste võrguks. Leonardo da Vinci't peeti Siioni Abikloostri suu...
Aga see ei tähenda, et oleks hüljatud subjektiivne vaatevinkel. Tema küsimus käib vaatevinkli tüübi kohta. Selleks, et luua kontseptsioon nahkhiire kogemuse kohta, tuleb võtta omaks nahkhiirte vaatevinkli tüüp. Subjektiivne ja objektiivne. Küsimus: kui kogemuslikud faktid on ligipääsetavad vaid ühest vaatevinklist, siis kuidas saab neid kätte organismi objektiivsest füsioloogiast, mis ei ole seotud konkreetse vaatevinkliga? Eeldab, et objektiivne vaatevinkel on mingis olulises suhtes vaesem kui subjektiivne. Muudes valdkondades tähendab liikumine suurema objektiivsuse poole eemaldumist subjektiivsest vaatevinklist. Teadvuse puhul aga tagab suurema objektiivsuse hoopis selle subjektiivsuse arvestamine. “Kui kogemuse subjektiivne iseloom on täielikult mõistetav ainult ühest vaatevinklist, siis ei vii ükski nihe suurema objektiivsuse suunas
annaabi.ee 
