Kõne koostamine ja esitamine
Seega on kuulaja seisukohast kõige efektiivsem, kui kõneleja esitab kõne peast,
toetudes vaid märksõnadele, sest sellises olukorras kasutab kõneleja kuulajale kõige
arusaadavamat ja kergemini jälgitavat keelt.
Kuulajal on kergem jälgida sellist kõnet, mis ei ole väga inforohke ja sisaldab ka
liiasust.
5.5. Audiovisuaalsed vahendid
Inimesed usuvad rohkem silmi kui kõrvu. Seneca
Audiovisuaalseid vahendeid ehk kuulde- ja vaatevahendeid kasutatakse eelkõige
loengu korral: mida rohkem meeli on kaasatud, seda suurem on loengu kasutegur.
Kuuldust jääb meelde 20%, nähtust aga 50%.
Inimese viiest meelest on
* nägemismeele osatähtsus õppimisprotsessis 82%,
* kuulmismeele osatähtsus vaid 11 %.
Informeeriva materjali esitamisel aitab kuulde- ja vaatevahendite kasutamine oluliselt
kaasa info omandamisele ning samas lihtsustab ka kõneleja tööd.
Vahendid aitavad kõnelejal oma sõnumit edastada, aga nad võivad ka segadust