Kaksiktähed
Herschelgi algas astronoomia
asjaarmastajana; tegelikult tema kunagi ei valinud astronoomiat oma elukutseks, jäädes pangaametnikuks
oma elu lõpuni.
Hoopis uue peatüki kaksiktähtede uurimises avas spektrianaIüüs. Doppleri lause järele ühe meilt eemalduva
keha spektrijooned nihkuvad punasele spektripoolele, läheneva keha omad violetsele poolele, ja nihkumise
suurusest võib määrata kaugenemise või lähenemise kiirust, nõndanimetatud radiaalkiirust; liikumine
ristsuunas meie vaatesihile jääb sealjuures tundmatuks, ühe kaksiktähe komponendid ei liigu tõeliselt mitte
üksteise ümber, vaid ühise raskuspunkti ümber, vastavalt Newtoni seadusele. Et raskuspunkt asub
suuremale massile lähemal, siis suurem mass liigub väiksemal ellipsil ning väiksema kiirusega, väiksem
mass suuremal ellipsil ja suurema kiirusega [Pikksilmas otseselt vaadeldud kaksiktähtedel mõõdetakse ühe
annaabi.ee 
