Istun oma mätta otsas ja vaatan maailma
Istun oma mätta otsas ja vaatan maailma.
Igal inimesel on oma vaatepunkt, kõik nad näevad asju erinevalt. Ühed näevad elu
negatiivset osa, teised aga positiivset...on ka neid, kes näevad selle tasakaalukat
osa, kuid neid on vähem. Ajapikku avastame elust nii mõndagi.
Kõik inimesed on läbinud või alles hakkavad läbima staadiumi, kus nad on oma
vaatepunktides nii kinni, et ei taha mitte kuidagi uskuda, et ka teistel inimestel on
oma vaatepunkt ja need on igal inimesel erinevad. Toome siia näiteks inimese
arenemise. Kui inimene on alles noorukieas või ka teisiti öelduna pubekaeas, siis
näevad nad maailma ainult must-valgelt. Nende jaoks ei eksisteeri teiste inimeste
arvamusi ja nad usuvad, et nende mõttemaailm ja arusaam asjadest on ainuõige.
Selline periood ei kesta inimestel õnneks väga kaua, sest iga päevaga saavad