Käesoleva plakatiga tutvustamegi teile mõnda neist. PÄÄSKÜLA LOODUSE ÕPPERADA Tallinna piiridesse jäävale Pääsküla looduse õpperajale pääseb Hiiult onkoloogiahaigla tagant või Männikult Kraavi tänava lõpust, Raja algusesse ja lõppu on loodud parkimisvõimalused autodele ja ratastele. Ojade ja endiste kuivanduskraavide mugavamaks ületamiseks on õpperajale paigaldatud 8 purret, niiset rabaäärt aitab ületada laudtee. Raba taimestikuga paremaks tutvumiseks on rajal mitmeid vaateplatvorme. 4km pikkusel õpperajal on hästi jälgitavad 2002. aasta kahe järjestikuse metsa tulekahju jäljed ning looduslik metsauuendus, mis toimub põlenud alal intensiivselt. KAKERDAJA LOODUSRADA Maaliline, rohkete laugastega, puutumata Kakerdaja kõrgraba on Kõrvemaa suurimaid rabasid (1000h). Tegemist on ühe paremini välja kujunenud kaheastmelise rabaga. Kaks erineval kõrgusel paiknevat laukavööd tulevad eriti hästi esile ala lääneserval. Mõlemad laugastikud on raskesti läbitavad
Seal saab ka aega veeta vaiksel liivarannal. Samuti võiks külastada saare kõige kõrgemat tippu Pico de Las Nieves'i. Selle kõrguseks on 1949 m merepinnast. See mäetipp on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Selle mäetipu vaateplatvormilt on hea ilma korral võimalik näha ka naabersaare Tenerife samuti vulkaanilise tegevuse tagajärjet tekkinud kõrgemat mäetippu Pico del Teidet. Kuna saare keskosa on väga mägine, siis seal käänulistel teedel sõites võib leida mitmeid vaateplatvorme ja huvitavaid vaateid. Üsna saare keskel asub Guayadeque, kus saab näga väga unikaalseid koopaid, kuhu on kolinud põliselanikud, ning kus elatakse veel tänapäevalgi. Nad elavad koobastes, mis on ehitatud suurte mägede sisse, kuhu tänapäeval on juba viidud ka elekter. Samuti on seal ka kirik ning selle kõrval kõrts, mis on samuti mäe sisse ehitatud. Nüüd on see ka turismiobjekt ning sõbralikud koopaelnikud lasevad turiste lahkesti oma kodudesse ka sisse uudistama.
maastikurajoonis pigem teisejärguline olnud. Omamoodi on vähene põllumajanduslik tegevus aga soosinud maastikurajooni loodusväärtuslike objektide, väärtuslike maastike ning elupaikade ja koosluste säilimist. Omapärane ja mitmepalgeline looduskeskkond on andnud olulise tõuke turismi arenguks, mis on aidanud elavdada piirkonna majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Loodusturismi elavdamiseks on muuhulgas rajatud mitmeid tähistatud matka- ja õpperadasid, loodus- ja metsamaju, vaateplatvorme ja puhke- ning telkimisalasid, mis on varustatud külastajatele vajaliku taristu- ja infomaterjalidega. Suurt osa neist haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Hea näide on Oandult algav ning Eestit kirde-loode suunas läbiv 375 km pikkune matkarada. Rannikuala oma suvitamiseks sobilike liivarandade ja rannaküladega on ka oluline puhkepiirkond. Mereäärt ääristavad suvilad ning rannakülad.
annaabi.ee 
