Jan Vermeer
olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud.
Maali ,,Kupeldaja" maalib Vermeer Rembrandti hele-tumedas maneeris. Aastal 1960 muutub aga
Vermeeri ruumi- ja valguskäsitlus Pieter de Hoochi mõjutusel hoopis teiseks. Valgus langeb
ühtlaselt selgelt struktuuritud ruumides. Figuur nihkub esi - või keskplaanilt tagapaanile (nt
,,Kirjalugeja avatud akna juures", ,,Klaas veini" ja ,,Daam kahe härraga", ,,Piima kallav
teenijatüdruk. Tema kaks vaatemaali - ,,Tänav Delftis" ja ,,Delfti vaade". Ajal kui Vermeeri
huvitab muusika maalib ta maalid - ,,Muusika tund" ja ,,Kontsert kolmele". Kirjadega seotud
maalid- ,,Kirjalugeja sinises", ,,Kirjalugeja kollases", ,,Armastuskiri" ja ,,Kirjakirjutaja ja
teenijatüdruk". Ainsad maalid, millel on kujutatud meessoost üksikfiguur ja õpetlast on
,,Astronoom" ja ,,Geograaf"(1660). Aastal 1670. Pöördub ta uuesti muusika juurde - ,,Kitarri