osas on jäänud veel lagedaks. [4] 3. Lüllemäe kuplistik- Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt – liigestatud pinnamoega 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi, mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (veidi üle 60 meetri). Lüllemäe kuplistiku ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid
[4] 3. Lüllemäe kuplistik- Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt liigestatud pinnamoega 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi, mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (veidi üle 60 meetri). Lüllemäe kuplistiku ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele