"vaateline" - 1 õppematerjal

Karula Rahvuspark

2.2 Veekogud Mandrijää taandumisel tekkis Karula kõrgustiku alale palju järvi, millest 40 jääb rahvuspragi alale. Tänu moreenmuldadele ja metsade rohkusele on valdavaks järvetüübiks segatoitelised ning kalgiveelised järved. Karula rahvuspargis asuvatest järvedes on kõige suurem Ähijärv, mis on 180 ha suur ning kõige sügavam Savijärv, millel sügavuseks on 18 m. Karula järvedes on endale kodu leidnud paljud haruldased liigid ning peale selle on paljudel järvedel ka vaateline ja puhkemajanduslik väärtus. Eriti silmapaistvad on väikesed metsajärved. Järvedele võivad halvasti mõjuda röövpüük, reostus, veetaseme muutumine ning koordineerimata turism. Väikeveekogudeks on looduseliku tekkega lombid, mis on liiga väikesed, et olla järved ja inimeste poolt rajatud tiigid. Looduslikud väikeveekogud on enamasti tekkinud mitmekesise ja 5 vahelduva pinnamoe tõttu